Search
|
Est
Back to top

Estonian sacred natural sites in oral and literary culture on the example of the Estonian epic Kalevipoeg

Keywords: nationalism, landscapes, site heritage, Estonian National Awakening, semiotics of culture, cultural typology

 

The article demonstrates differences between the symbolic landscapes of an oral vernacular culture and a literate culture, drawing on examples of perceiving and depicting sacred natural sites in Estonia. Vernacular oral culture and written national culture are considered as subsystems of a wider cultural system, following Yuri Lotman. In the literate Estonian culture from the 19th century onward, references to oak groves dominate as a typical image of ancient Estonian sacred sites. The symbol of the sacred oak grove is literary in origin, deriving from European examples of the Romantic Era. An important source contributing to the spread of the idea of ancient oak groves has been the Estonian national epic Kalevipoeg by Fr. R. Kreutzwald, first published as a full edition in 1862. An analysis of the text of the epic shows that most references to sacred oak groves and oaks in the epic are rhetorical in nature, featuring as poetic devices, figures of speech or abstract symbols signifying the idea of an ancient golden era. Only in two instances can they be considered to refer to concrete landscapes that can be precisely located. In the 20th century, sacred natural sites known to the local vernacular religion are increasingly interpreted in written national history as monuments of pre-Christian times. This is evidence of the hybridisation of certain features of written and oral culture after the national written culture has become established as the dominant sub­system.

 

Ott Heinapuu (b. 1979), ottheinapuu@gmail.com

 

 

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

            E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

 

Kirjandus

A n d e r s o n, Benedict 2006. Imagined Communities. Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. Revised edition. London–New York: Verso.

A n n i s t, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

B u n k š e, Edmunds V. 1999. Reality of rural landscape symbolism in the formation of post-Soviet, postmodern Latvian identity. – Norsk Geografisk Tidsskrift – Norwegian Journal of Geography, kd 53, nr 2–3, lk 121–138.

B u n k š e, Edmunds V. 2004. Of oaks, erratic boulders, and milkmaids: The poet Imants Ziedonis and art as mediator between discourses about rural land­scapes. – European Rural Landscapes: Persistence and Change in a Globalising Envi­ronment. Toim Hannes Palang, Helen Sooväli, Marc Antrop, Gunhild Setten. Dordrecht: Springer, lk 137–149.

B u r k e r t, Walter 1985. Greek Religion. Tlk John Raffan. Cambridge, MA: Harvard University Press.

C o s g r o v e, Denis E. 1998. Social Formation and Symbolic Landscape. 2nd edition. Madison: Wisconsin University Press.

Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2008–2012. Tallinn: Kultuuriministeerium, 2008. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/looduslikud_pyhapaigad_arengukava_2008_2012.pdf (17. II 2019).

Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2015–2020. Tallinn: Kultuuriministeerium, 2015. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/ALPAK/alpak_arengukava_2015-2020.pdf (17. II 2019).

E i s e n, Matthias Johann 1920. Eesti kohalikud muistejutud. Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukauplus.

E i s e n, Matthias Johann 1996 [1918]. Esivanemate ohverdamised. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Mats.

E i s e n, Matthias Johann 2000 [1958]. Esivanemate varandus. Kordustrükk. Koost, toim Herbert Tampere. Tallinn: Sinisukk.

HCL = Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tlk ­Richard Kleis, toim ja komm Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.

H e i n a p u u, Ott 2010. Taara tammikud: ideaalse pühapaiga tung tekstist maastikule. – Acta Semiotica Estica, kd 7, lk 102–138.

H e i n a p u u, Ott 2016. Agrarian rituals giving way to Romantic motifs: Sacred natural sites in Estonia. – Sign Systems Studies, kd 44, nr 1–2, lk 164–185.

H e i n a p u u, Ott 2018. Reframing sacred natural sites as national monuments in Estonia: Shifts in nature-culture interactions. – Framing the Environmental Humanities. Toim Hannes Bergthaller, Peter Mortensen. Leiden: Brill, lk 86–102.

H o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. London: Cambridge University Press, lk 1–14.

H o m e r o s 1960. Ilias. Tlk August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

I n g o l d, Tim 2000. The perception of the environment. London: Routledge.

J o n u k s, Tõnno 2007. Holy groves in Estonian religion. – Estonian Journal of Arch­aeology, kd 11, nr 1, lk 3–35.

J o n u k s, Tõnno, V e l d i, Martti, O r a s, Ester 2014. Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 93–108.

K a a s i k, Ahto 2017. Pühapaikade teejuht. Eesti põlised väekohad. Tallinn: Pegasus.

K i k a s, Katre 2010. Rahvaluulekoguja raamatuid otsimas. Hans Anton Schults. – Acta Semiotica Estica, kd 7, lk 64−101.

K o s k i, Mauno 1967. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. I kd. Turku: Turun yliopiston julkaisuja.

K r e u t z w a l d, Friedrich Reinhold 2003 [1862]. Kalevipoeg. Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus. 18. trükk. Tallinn: SE&JS.

L a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561–578.

L a u g a s t e, Eduard, N o r m a n n, Erna 1959. Muistendid Kalevipojast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

L e i b a k, Eerik 2007. Hiied kui loodusobjektid. – Looduslikud pühapaigad: Väärtused ja kaitse. Koost Ahto Kaasik, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, Maavalla Koda, Õpetatud Eesti Selts, lk 173–182.

L i n d s t r ö m, Kati 2008. Landscape image as a mnemonic tool in cultural change: The case of two phantom sceneries. – Koht ja paik. Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VI. Toim Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tallinn: Estonian Academy of Arts, Estonian Semiotics Association, lk 227–238.

Linnutaja 1870 = Lauliku C. R. Linnutaja laulud. Esimene krantsikene. Tartu: H. Laakmanni kulu ja kirjadega trükkitud.

Loo aleviku arengukava 2010–2020. Jõelähtme vald: Loo aleviku eestseisus, 2010. http://www.looalevik.ee/wp-content/uploads/2012/05/LOO_ALEVIKU_ARENGUKAVA-2010-2020.pdf (16. III 2019).

Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele. Kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär”. (Maailma Kaitsealade Komisjon. Kaitsealade hea tava suunised 16.) Toim Richard Wild, Christopher McLeod. Tlk Anna-Liisa Lutsar. Tartu: Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2011. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/ALPAK/iucn_sns_estonia.pdf (17. II 2019).

L o t m a n, Juri 2010. Kultuuritüpoloogiast. Tlk Kadri Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

L o w e n t h a l, David 1985. The Past is a Foreign Country. Cambridge: Cambridge University Press.

M e r i s t e, Valev 1976. Kalevipoja lingukivid Saadjärve ääres. – Eesti Loodus, nr 6, lk 408–410.

Metsatöll 2004. Hiiekoda. [CD-plaat.] Tallinn: Nailboard Records. 

M e t s s a l u, Jüri 2008. Ajalookirjutuse mõjust kohapärimusele Raikküla näitel ehk katse tuvastada maa-alune tee munkade juurest muistsete vanemateni. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Toim Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 317–353.

MuKS = Muinsuskaitseseadus. Riigi Teataja I, 19.03.2019, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013

N o r a, Pierre 1989. Between memory and history: Les Lieux de Memoire. – Representations, kd 26, Spring, lk 7–24.

O i n a s, Felix 1994. Kalevipoeg kütkeis. – F. Oinas, Surematu Kalevipoeg. Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk 11–37.

O n g, Walter J. 2002. Orality and Literacy: The Technologizing of the Word. London–New York: Routledge.

Philostratorum Imagines et Callistrati Statuae. Toim Friedrich Jacobs. ­Leipzig: Libraria Dyckiana, 1825.

P u s s, Fred 1995. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.

Pühad kivid Eestimaal 2011. Koost Mall Hiiemäe. Tallinn: Tammerraamat.

R a m a k r i s h n a n, Palayanoor Sivaswamy 2003. Conserving the sacred: The protective impulse and the origins of modern protected areas. – The Full Value of Parks: From Economics to the Intangible. Toim David Harmon, Allen D. Putney. Lanham, MD: Rowman & Littlefield, lk 27–42.

R e m m e l, Mari-Ann 1998. Hiie ase: hiis eesti rahvapärimuses. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

R e m m e l, Mari-Ann 2005. Iru Ämm ja Linda kivi. – Eesti Loodus, nr 6, lk 38–40.

R e m m e l, Mari-Ann 2014. Kohapärimuse mõiste, uurimislugu ja tunnusjooned. – Muistis, koht ja pärimus. II kd. Pärimus ja paigad. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond, lk 13–70.

S c h a m a, Simon 1995. Landscape and Memory. New York: Vintage Books.

S u t r o p, Urmas 2002. Taarapita – saarlaste suur jumal. – Mäetagused, nr 16, lk 7–38.

T a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. Tallinn: SA Kultuurileht.

V a k k e r, Triin 2012. Rahvusliku religiooni konstrueerimise katsed 1920.–1930. aastate Eestis – taara usk. – Mäetagused, kd 50, nr 1, lk 175–198.

V a l k, Heiki 2007. Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk. – Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. Koost Ahto Kaasik, H. Valk. Tartu: Tartu Ülikool, Maavalla Koda, Õpetatud Eesti Selts, lk 135–182.

V a l k, Heiki 2017. Eesti maarahva kultuuripildist keskajal ja varauusajal arheoloogia andmetel: olud ja koht laiemal taustal. – Eesti Vabariigi preemiad 2017. Teadus. F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kultuur. Sport. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, lk 138–161.

V a l k, Ülo 2012. Regivärsist rahvuslikku esoteerikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 854–858.

Ä i k ä s, Tiina 2011. From fell tops to standing stones: Sacred landscapes in North­ern Finland. – Archaeologica Baltica, kd 15, nr 1, lk 16–22.