Search
|
Est
Back to top

The prologue of the ius primae noctis stereotype in Estonia

The relations between landlords and peasant girls as ­reflected in runo songs and in the works of German authors of the Enlightenment

Keywords: Enlightenment, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel, Christian Hieronymus Justus Schlegel, August Wilhelm Hupel, Estonian peasants

 

The article was inspired by interest in how the stereotype of the right of the first night (ius primae noctis) arrived in Estonia. The first publication introducing the meaning of ius primae noctis to the Estonian reader is a translator’s footnote in the Estonian translation of the first part of “Ehstland und die Ehsten” by Johann Christoph Petri (1901). The translator was Adam Peterson, who had cut a figure in the Estonian society in the 1860s. It was certainly arbitrary of him to attach his commentary on ius primae noctis to a text on the Estonian condition written by a German enlightener. However, numerous bits and pieces of information on sexual relations between landlords and peasant girls can indeed be found in other works on Estonia by Petri and other enlighteners, which anticipate later discussions on the subject.

The article is focused on sexual relations between people of unequal social ranks as depicted in the works of Christian Hieronymus Justus Schlegel, August Wilhelm Hupel, J. Chr. Petri and Garlieb Helwig Merkel. The prime aim of Schlegel and Hupel was to introduce the reader to Estonian topography and the ethnic and social customs of the inhabitants of the territory, whereas Petri and Merkel described the life of the peasant folk mainly in order to criticise the estate society. Hence the difference between the depictions of morganatic relationships by the two pairs of authors. Petri and Merkel put a relatively strong emphasis on such relationships, including several attempted rapes thwarted by the girl’s courageous defense of her honour. The agency of a girl and her readiness to act by herself in similar situations can also be noticed in old runo songs. The considerable independence and presence of mind of peasant girls, as well as the Estonians’ contempt for sexual relations with representatives of other estates are subjects also reflected in Hupel’s writings. Thus, on the one hand, the depiction of an Estonian girl or woman as a noble Amazon defending her virtue was a motif undermining the predestination ordained by the estate society and discrediting the ruling nobility. On the other hand, the fact that the subject keeps popping up in most different sources suggests that the motif must have had a solid basis in real life, associated with the historically strong position of the Estonian woman in the community.

 

Merili Metsvahi (b. 1973), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural ­Studies, Department of Estonian and Comparative Folklore, senior researcher, merili.metsvahi@ut.ee

References

Arhiiviallikad

RA, EAA.915 – Rahvusarhiiv, Pärnu maakohus

RA, EAA.1187 – Rahvusarhiiv, Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium

EKM EKLA – Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv

EKM ERA – Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Internetiallikas

Perekonnaajaloo foorum. Foorum perekonna ja suguvõsa ajaloo huvilistele. http://www.isik.ee/foorum/

 

Kirjandus

A n n i s t, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

d e G r a a f, Tjeerd, N a a r d e n, Bruno 2013. Description of the border areas of Russia with Japan and their inhabitants in Witsen’s North and East Tartary. – Acta Slavica Iaponica, kd 24, lk 205–220.

H a l j a s t e, Ester 2012. Viljapuuaiast Allikani. Revino külast, elust ja inimestest. Kohtla-Järve: Trükis.

H u p e l, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Zweyter Band. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.

H u p e l, August Wilhelm 2016. Neitsilikkuse väärtusest eestlaste ja lätlaste hulgas. Tlk Mati Laur, Merili Metsvahi. – Tuna, nr 4, lk 2–6.

J a n s e n, Ea 2007. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv.

J ü r j o, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Tallinn: Riigiarhiiv.

K o e m e t s, Aino 1983. Naisori mõisas. – Kui ma pääsen mõisast. Uurimusi eesti regivärsi ja rahvajutu alalt II. Toim Eduard Laugaste. Tallinn: Eesti Raamat, lk 63–114.

K r u u s, Hans 1934. Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt. Palvekirjadeaktsioonid 1860ndail aastail. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 337–362.

K u l b i n, Lembit 1936. Adam Petersoni kui juhtiva rahvuslase kujunemine, 2. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 353–370.

K ö r b e r, Bernhard 1864. Biostatik der im Dörptschen Kreise gelegenen Kirch­spiele Ringen, Randen, Nüggen und Kawelecht. In den Jahren 1834–1859. ­Gedruckt auf Kosten der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Dorpat.

K ü n g, Enn 2015. Käsitlus Rootsi võimu ajajärgust Eestis. – Akadeemia, nr 8, lk 1491–1499.

L a u g a s t e, Eduard 1976. Regivärsiline rahvalaul ühiskondlike suhete peegeldajana II. – Saaksin ma saksa sundijaks. Uurimusi eesti regivärsi ja rahvajutu alalt I. Toim E. Laugaste. Tallinn: Eesti Raamat, lk 11–46.

L a u r, Mati 2008. Kohtumõistmine vallasemade üle Pärnu maakohtus 1740. aastatel. – Tuna, nr 4, lk 16–25.

L a u r, Mati, M e t s v a h i, Merili 2016. Talutüdruk valgustuse paistel. Lisandusi August Wilhelm Hupeli artiklile. – Tuna, nr 4, lk 7–13.

L i g i, Herbert 1961. Talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.

M e l t o n, Edgar 1988. Gutsherrschaft in East Elbian Germany and Livonia, 1500–1800: A critique of the model. – Central European History, kd 21, nr 4, lk 315–349.

M e r k e l, Garlieb Helwig 1796. Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde. Leipzig: bey Heinrich Gräff.

M e t s v a h i, Merili 2014. Varasem perekondlik korraldus ja õe-venna intsesti teema rahvaluules. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 123–137.

M e t s v a h i, Merili 2015. „Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 104–127.

M e t s v a h i, Merili 2017. Esimese öö õiguse teema 1910. ja 1920. aastate Eestis. – Kaheteistkümnes eesti folkloristide talvekonverents „Folkloor ja avalikkus” 2. ja 3. märtsil 2017 Voore puhkekeskuses. EKM Teaduskirjastus, lk 29.

M ä g i, Marika 2009. Abielu, kristianiseerimine ja akulturatsioon. Perekondliku korralduse varasemast ajaloost Eestis.  Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 76–101.

M ä g i, Marika 2017. Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuultes. Tallinn: Argo.

N i r g i, Margit 2016. Esku kabeli lugu. Geschichte der Kapelle in Esko. Esku: VR Kirjastus.

P e t e r s o n, Adam 1900. Laulud. 4. jagu. Viljandi.

P e t r i, Johann Christoph 1802a. Ehstland und die Ehsten, oder historische, statistische Gemälde von Ehstland. Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten. I. Gotha: die Ettingersche Buchhandlung.

P e t ri , Johann Christoph 1802b. Ehstland und die Ehsten, oder historische, statistische Gemälde von Ehstland. Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten. II. Gotha: die Ettingersche Buchhandlung.

P e t r i, Johann Christoph 1903. Huvitav tükike kodumaa ajaluost. Sakslase Dr. Petri kirjeldus Eestirahva elust ja olust aastal 1802, kes Eesti- ja Liiwimaal 12 aastat kodukoolmeister on olnud. Väljaannud Adam Peterson. Teine trükk. Tartu: Joh. Linnu raamatukauplus.

P l a t h, Ulrike 2014. Libertinistlik kirjandus ja „valgustuse erootika” Baltikumis. – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. (Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 21 (28)). Koost Katre Kaju. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, lk 283–310.

P õ l t s a m – J ü r j o, Inna 2016. Haavatud au. Auküsimusest Uus-Pärnus 16. sajan­di lõpu raeprotokollide põhjal. – Tuna, nr 1, lk 8–19.

R a u d, Märt 1914. Eesti armuilmast. – Eesti Kultura IV. Koost V. Reiman. Tartu: Postimees, lk 3–100.

R a u d, Märt 1961. Eesti perekond aegade voolus. Stockholm: Kirjastus EMP.

R e m m e l, Mari-Ann (koost) 2008. Mõisalegendid. Harjumaa. Tallinn: Tänapäev.

S a a r e s t e, Andrus 1923. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel, nr 5–6, lk 136–149.

S c h l e g e l, Christian Hieronymus Justus 1788. Etwas über Form, Geist, Character, Sprache, Musik und Tanz, der Ehstnischen Nation. Beyläufig etwas über die Schönheit der teutschen Damen in Ehstland. An einen Freund im Jahr 1783. – Der Teutsche Merkur, April, lk 331–347; Der Teutsche Merkur, May, lk 404–433.

S c h m i d t, Karl 1881. Jus primae noctis. Eine Geschichtliche Untersuchung. Freiburg in Breisgau: Herder’sche Verlagshandlung.

S c h n e i d e r, Jane 1971. On vigilance and virgins: Honor, shame and access to resoruces in Mediterranean societies. – Ethnology, kd 10, nr 1, lk 1–24.

S t a c k e l b e r g, Jürgen von 2008. Voltaire, Beaumarchais und das ’jus primae noctis’. – Komparatistik: Jahrbuch der Deutschen Gesellschaft für Allgemeine und Vergleichende Literaturwissenschaft. 2007. Heidelberg: Synchron, lk 173–178.

T a m m, Marek 2018. Rahvuste tegemine. Humanitaarteaduslik vaade. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 15–29.

T a m p e r e, Herbert (toim) 1938. Vana kannel III. Kuusalu vanad rahvalaulud I. Tallinn: K. O.-Ü. Kultuurikoondis.

T a r k i a i n e n, Kari, T a r k i a i n e n, Ülle 2014. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561–1710. Tlk Ivar Rüütli. Tallinn: Varrak.

T a r k i a i n e n, Kari, T a r k i a i n e n, Ülle 2015. Vastuseks eelolevale. – Akadeemia, nr 8, lk 1500–1503.

T e d r e, Ülo (toim) 1969. Eesti rahvalaulud I. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

T e d r e, Ülo (toim) 1971. Eesti rahvalaulud III. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

U i m o n e n, Pirjo 2011. Keep the nation clean! Negotiating the norms of female purity. – Ethnosexual Processes: Realities, Stereotypes and Narratives. Toim Joni Virkkonen. Cambridge–London: Kikimora Publications, lk 121–137.

U n d u s k, Jaan 1997. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 721–734.

W e t t l a u f e r, Jörg 1999. Das Herrenrecht der ersten Nacht. Hochzeit, Herrschaft und Heiratszins im Mittelalter und in der früher Neuzeit. Frankfurt–New York: Campus Verlag.

W i t s e n, Nicolaas 1966. Moscovische reyse 1664–1665. Journaal en aentekeningen. Kd 1. (Werken van de Linschoten-Vereeniging, LXVI.) Toim Th. J. G. ­Locher, P. de Buck. s’Gravenhage: Martinus Nijhoff.