Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 1. novembril korraldasid Emakeele Selts, Pärnu Muuseum ja Häädemeeste Keskkool eesti keele aasta maakondliku keelepäeva Pärnus. Esinesid Karl Pajusalu (TÜ), Reti Könninge (Läti ülikool), Aule Kink (Häädemeeste Keskkool) ja Aldur Vunk (Pärnu Muuseum).

• 1. novembril peeti Tallinnas keeleajakirja Oma Keel seminar, kus viimase kahe numbri autorid esitasid artiklitel põhinevad ettekanded: Peeter Päll („Miks maanimed muutuvad?”), And­riela Rääbis („Kas anda kurtjale õng või kala”), Helle Metslang, Külli Habicht („Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirja­keele”), Riho Paramonov („Voorimehest taksoni”) ja Annika Pant („Üle saja aasta õigekeelsusprobleeme: gi-/ki-liite paiknemine asesõnade käändevormides”).

• 8. novembrini toimus Tallinnas Heino Ahvena 100. sünniaastapäevale pühendatud Emakeele Seltsi koosolek. Tõnu Tender kõneles Heino Ahvenast arhiivitoimikute valguses, Jüri Viikbergi ettekanne kandis pealkirja „Heino Ahven keelepäevade karussellis” ja Kristiina Ross kõneles teemal „Mõistatuslik Eeva Ahven”.

• 8.–10. novembril korraldas Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppetool rahvusvahelise konverentsi „Kuuendad Puškini lugemised Tartus. Puškin kaasaegsete ringis”. Aleksandr Puškini 220. sünniaastapäeva puhul toimunud konverentsil osalesid Itaalia, Šveitsi, Ukraina, Venemaa, USA ja Eesti teadlased. Kutsutud esinejad olid Puškini ja Nabokovi loomingu uurija Aleksandr Dolinin (Wisconsin-Madisoni ülikool, USA), kes esines ettekandega kommentaaridest „Jevgeni Onegini” värssidele, ja Andrei Nemzer (Moskva ülikool), kelle teema oli Gogoli „Surnud hingede” loomislugu ja Puškini roll selle kujunemises.

• 11. novembril Tallinna Linnaarhiivis Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tallinna Linnaarhiivi korraldatud seminaril pidas Martin Klöker (UTKK) ettekande baltisaksa naistest ja kirjandusest („Deutschbaltische Frauen und die Literatur. Eine kleine Erkundungstour zu den Anfängen und Grundlagen”).

• 12. novembril Tallinnas peetud Eesti Keele Instituudi ja Eesti Loodus­kaitse Seltsi kõnekoosolekul „Eesti maastikest, kohanimedest ja kohapärimusest” esinesid Marju Kõivupuu, Taavi Pae, Marja Kallasmaa, Iris Metsmägi, Anne Nurgamaa ja Mari-Ann Remmel.

• 14.–15. novembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas XII Balti kirjandusteadlaste konverentsi „Omaeluloolisus ja ajalookirjutus Baltimaade nüüdiskultuuris”. Osalesid Läti ülikooli, Leedu kirjanduse ja rahva­luule instituudi ning Åbo Akademi ja Eesti teadlased Benedikts Kalnačs, Dalia Satkauskytė, Luule Epner, Laura Laurušaitė, Jason Finch, Ojārs Lāms, Mārtiņš Laizāns, Mirjam Hinrikus, Eva Eglāja-Kristsone, Radvilė Racėnaitė, Aija Sakova, Aare Pilv, Zita Karkla, Piret Kruuspere, Elle-Mari Talivee, Inguna Daukste-Silasproģe, Manfredas Žvirgždas, Martin Klöker, Joosep Susi, Tiina Ann Kirss ja Anneli Mihkelev.

• 14.–15. novembril toimus Tartus konverents „Mitmekeelsus ja poliitika tänapäeva saksakeelsetes ja Baltimaade kultuurides”. Kutsutud esinejaid oli kolm: Liina Lukas („Sprache und Schrift im baltischen Raum”), Sandra Vlasta („Literatur – immer schon mehrsprachig!? Das politische Potenzial
literarischer Mehrsprachigkeit heute”) ja Till Dembeck („Heute sprechen. Literatur, Politik und andere Sprachen”).

• 15. novembril korraldati Tallinna Ülikoolis XV muutuva keele päev. Esinesid Annika Hussar (TLÜ; „Meie praegusaegsed eesnimed”), Liina Pärismaa („Analüütiliste ja sünteetiliste koha­tähenduses tarindite vahekord 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles”), Ilona Tragel ja Tene Viiburg (TÜ; „Mille põhjal otsustab keelekasutaja verbi saama eri modaalitähenduste üle?”), Andriela Rääbis (TÜ; „Häirekeskus kuuleb tere mis juhtus? Hädaabikõnede algusjärjendite variatiivsusest”), Liina Lindström, Helen Plado ja Maarja-Liisa Pilvik (TÜ; „Eitussõna paiknemisest ida­setos”), Kairit Tomson ja Ilona Tragel (TÜ; „Kausa­tiivsuse väljendusvahendid põhjustamissituatsioonide suulistes kirjeldustes”), Carl Eric Simmul (TÜ; „Eesti keele konverbitarindi sõnajärg”), Kullo Vende („Mida veel tuleks keeles muuta, eriti õigekirjas”), Helin Puksand (TÜ; „Õpilaste e-kirja kirjutamise oskus”), Andra Kütt (TLÜ; „Eesti 5–7-aastaste laste keeleline kasvukeskkond”) ja Reili Argus (TLÜ; „Finiitverbide kõrvutikasutus laste ja lastele suunatud kõnes ehk Söö, söö, söö suu tühjaks”). Peeti ka kontaktlingvistika töötuba, mida juhatas Mari Uusküla.

• 20. novembri Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul Tartus kõneles Aija Sakova teemal „Kirjandus kui ajalooline dokument ja tunnistus. Kuid milline?”.

• 21. novembril korraldas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut teemapäeva „Keel ruumis ja ruum keeles”. Esinesid Anu Vau, Ülar Ploom, Tauri Tuvikene, Ann Veismann, Katrin Aava, Mari Uusküla, Maris Saagpakk, Helen Hint ja Tõnu Viik.

• 21. novembril toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudi XII soome-ugri sügisseminar „Piirkondlike keelekujude areng ja väljavaated”. Esinesid Evar Saar (Võru Instituut; „Igaühe õigus ohustatud keelt edasi anda: omavalitsuse roll, riigi roll ja oodatav kasu”), Eva Saar ja Madis Arukask (TÜ; „Vepsa keel maal ja linnas”), Mart Rannut (TÜ Narva kolledž; „Mõiste Urheimat tõlgendamise võimalusi ajaloolises keele­teaduses”), Sofia Björklöf (Helsingi ülikool; „Veel kord läänemeresoome keelte omavahelisest laenamisest vadja, isuri, eesti ja soome murrete näidetel”), Nikolai Kuznetsov (EKI, TÜ; „Komi leksikograafia areng”) ja Mari Kendla (EKI; „80 aastat eesti murrete sõnaraamatut”).

• 21.–22. novembril peeti Tallinnas VII eesti teaduskeele konverents „Eesti­keelne ja üleilmne teadus”. Kutsutud esinejad olid TÜ professor Peeter Saari, kesheitis reaalteadlase pilgu eesti teaduskeele olukorrale, ja EV õiguskantsler Ülle Madise, kes näitas, et ilus eesti keel võib olla ka õigusteaduse, õigusaktide ja halduskeel. Ettekanded pidasid Karl Pajusalu (TÜ; „Kuidas teadus sai eesti keeles teaduseks”), Toivo Maimets ja Sulev Kuuse (TÜ; „Emakeelse ülikooliõpiku „Rakubioloogia” koostamisest”), Jaan Alver ja Lehte Alver (TTÜ; „Nüüdsest raamatupidamisteaduse oskus­keelest”), Tiiu Kuurme (TLÜ; „Tõmbekeeltest ja tõmbetuultest uues haridusest kõnelevas sõnavaras”), Peep Nemvalts (TLÜ; „Rahvuse mõistestikust terminipeeglis”) ja Heiki Pisuke (Euroopa Komisjon; „Eesti oskuskeele loomisest Euroopa Liidu institutsioonides”). Teisel päeval toimus kolm töötuba: Mariina Viia juhtis usuteaduse sõnavara korrastamise töötuba, Kai Võlli (Innove) ja Helin Puksand (TÜ) korraldasid töötoa koolielust selges keeles ning Silvi Seesmaa (TÜ Narva kolledž) tutvustas keeletuge vene emakeelega üliõpilastele arendamaks akadeemilist väljendusoskust. 

• 22. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis sümpoosion „Suhestumised: uurides eluloolist ja kirjanduslikku”. Esinesid Tiina Ann Kirss („Minni Kurs-Oleski ja Lui Oleski kirjad 1899–1910: küsimusi kirjavahetuste uurimisest”), Triinu Ojamaa („„Näe, sügismõtted, eks!” Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile”), Maarja Hollo („Bernard Kangro „Oktoobri sonetid” kui poeetiline testament”), Brita Melts („Mõni täheldus sinategelasest autobiograafilises teoses”), Arne Merilai („Autobiograafia”), Raili Marling („Autofiktsiooni potentsiaal elu mõtestamisel”) ja Imbi Paju („Biograafia kui loominguline mitte­ilukirjandus. Haavatavus ja vastutamine”).

• 22. novembril korraldasid Emakeele Selts ja Tartu Ülikool eesti keele aasta raames Haapsalus maakondliku keelepäeva „Alguses oli sõna”, kus esinesid Valdur Mikita, Krista Kumberg ning kohalike gümnaasiumide endised ja praegused õpilased.

• 28. novembril toimus Tartus konverents „Rahvuskeelsed ülikoolid üle­ilmastuvas maailmas”, kus vaadati tagasi omakeelse kõrghariduse sajandile ning analüüsiti eesti, läti ja leedu keele kui õppekeele rolli tänapäeva kõrghariduses ja võimalikke tuleviku­stsenaariume rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse osas. Osalesid Vilniuse, Kaunase ja Läti ülikooli esindajad. Eestist astusid üles Birute Klaas-Lang (TÜ; „Tartu Ülikool, eestikeelne ülikool – varandus või veskikivi kaelas”) ning HTM-i kantsler Mart Laidmets („Eesti­keelne rahvusülikool on tulnud, et jääda”).

• 28. novembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Tiiu Jaago pidas ettekande „Kümme aastat enne algust. Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud keiserlikus Tartu Ülikoolis”. Meeri Ott kõneles muinasjuttude meeldejätmisest psühholoogia vaatepunktist. Ave Goršič meenutas lühiettekandes „Mälestused ülikoolist” tudengipärimuse kogumist (1994–1995) ja seiku rahvaluule õppetooli pikast ajaloost.

• 29. novembril peeti Tartu Ülikoolis tekstipäev „Keel tekstidena: 20 aastat tekstiuurimist iseseisvas Eestis”. Ettekannetega esinesid Reet Kasik (TÜ; „Tekstiuurimise 20 aastat”), Katrin Aava (TLÜ; „Ülikool – koht tähenduslikuks õppimiseks”), Raili Marling (TÜ; „Neoliberaalne feminism ja edukate naiste kujutamine Eesti meedias”), Kairi Janson (TÜ, EKI; „Vaata ja imesta: lünkpealkirjad veebiuudises”), Maarja Rutnik (TLÜ; „Õpetaja ajapildis: korpus­põhine uurimus õpetaja kujutamisest aastatel 1890–1990”), Helen Külaots (TLÜ; „Mobiiltelefoni autoroolis kasutamise diskursused 25–34aastaste autojuhtide seas”) ja Kristjan Suluste (TLÜ; „Videomängudest saadava ingliskeelse sisendi mõju eesti keele kasu­arengule. Mängude lokaliseerimise vajalikkuse ja võimalikkuse hindamine”). Toimus kolm töötuba: „Tekstianalüüs meediateksti näitel” (Kersti Lepajõe, TÜ), „Žanri­analüüs teadusteksti näitel” (Merily Šmidt, TÜ) ja „Diskursuse­analüüs haridusteksti näitel” (Halliki Põlda, TLÜ).