Päise bänner
Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Soome-Eesti keelesild XXI sajandil

Eesti ja Soome suhted on olnud valdavalt sõbralikud ja tihedad (Eesti ja Soome suhete ajalugu). Nõnda tihedad, et mõnedki väljapaistvad kultuuri- ja poliiti­ka­­tegelased on lähiminevikus kirjutanud või kõnelenud Soome-Eesti ühis­riigi loomise võima­­­likkusest ja vaja­likkusest. „Eesti-Soome uniooni” ideeni jõudis Gustav Suits 1917. aasta oktoobris (vt Undusk 2014: 34). Friedebert Tuglas tutvustas Suitsu Eesti-Soome uniooni mõtet det­semb­ris 1917 (Tuglas 2011 [1917]). Jaan Unduski arvates pole välistatud, et see oli Eesti-Soome uniooni esimesi kajastusi Eestis, sest Suits ajas oma asja põhiliselt Helsingis ja taotles selle arutelu isegi Soome maa­päeval (Undusk 2014). Konstantin Päts kõneles ja kirjutas ühisriigist 1918–1919(1) ja uuesti oma n-ö poliitilises testa­men­dis juulis 1940 (Zetterberg 2017, 2009: 383–384; Päts 2001 [1940]: 555). Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist aastail 1917–1918 jõudsid suhted punkti, kus Eesti valitsus tegi Soomele ettepaneku liitriigi moodus­ta­miseks. Soomes peeti tookord ja hiljemgi eelis­tatumaks, et Eesti säilitaks ise­seis­vuse (Eesti ja Soome suhete ajalugu). Eesti ja Soome oma­vaheliste side­mete kirjel­da­miseks on kasutatud poeetilist kujundit Soome sild.(2) Esile­tõstmist väärib seegi, et Eesti ja Soome hümnil on senini ühine meloodia. 1869. aasta Eesti esimese üldlaulupeo kavasse kuulus ka eestikeelse tekstiga Fredrik Paciuse viisiga „Maamme” (Zetterberg 2004a: 52). Soome Vabariigi 99. sünnipäeva tähistamisel 7. detsembril 2016. aastal Soome Tallinna suursaatkonnas lauldi suursaadik Kristi Narineni ettepanekul Soome ja Eesti hümni samaaegselt eesti ja soome keeles: eestlased eesti ja soomlased soome keeles.

Mõlemad vabariigid tähistavad peagi 100. sünnipäeva. Kahe naaber­­­riigi lähestikku seisvad tähtpäevad annavad põhjuse arutada, kas Soome silla veidi kitsen­­da­tud variandi – k e e l e s i l l a – arendamine on noorema põlvkonna esindajate arvates vajalik.

 

1. Soome-Eesti keelesillast

Mis on või võiks olla Soome-Eesti keelesild?(3) Soome ja Eesti suhteid – sh nn keele­silla­küsimusi – on mõne aasta eest käsit­letud kahes ühis­raportis. Jaak Jõerüüdi ja Esko Ollila 2003. aasta raportis (peatükis „Kultuur, haridus, teadus”) on rõhutatud soome ja eesti keele õpetamist mõlemal pool Soome lahte: „2. Soome rajab Helsingi ülikooli juurde eesti keele ja Eesti Tartu Ülikooli juurde soome keele profes­suuri. 3. Eesti keele õpeta­mist Soome koolides tõhustatakse sel teel, et Soome kõrg­koolides sobiva üld­ette­valmistuse saanud eesti immi­grantidest koolitatakse kiir­korras eesti keele õpe­ta­­jaid kooli­dele ja ka vaba hari­dus­­töö tarvis. Soome keele efektiiv­se­maks õpeta­miseks Eestis antakse eest­lastest soome keele õpeta­jatele võimalus viibida Soomes ning süvendada oma teadmisi soome keele ja kultuuri alal.” (Jõerüüt, Ollila 2003: 7)

Põhjamaade Investeerimispanga asepresidendi Gunnar Oki ja Soome endise suur­saadiku Eestis Jaakko Blombergi 2008. aastal koostatud ühis­raport sisaldas kokku 55 ette­panekut ning koostajate visioone Eesti ja Soome suhetest aastaks 2030 (Eesti ja Soome suhete tulevikuraport valminud). Selleski ühis­raportis on soome ja eesti keele oskusele ja keeleõppele tähele­panu pööratud:

Soodus­tada eesti keele õpetamist ja eestikeelse põhihariduse andmist Soomes ning soome keele õpe­ta­mist ja soomekeelse põhi­hari­duse andmist Eestis (Okk, Blomberg 2008: 7);

Toetada kaasaegsete sõnaraamatute välja­­­andmist (Okk, Blomberg 2008: 9);

Naabermaa kultuuri vahetuks mõistmiseks on väga tähtis piisav keeleoskus. Valitsused peaksid toetama oma keele õpetamist ja õpetajate koolitamist naaber­­riigis. See nõuab vastava erikallakuga koolide ja ka eesti ja soome keele õpetajate kooli­­­tuse toetamist. Koolid peavad lisama oma õppekavades naaberriigi ja selle kultuuri tutvustamist. Samuti tuleb tugevdada sama eesmärki teenivat sõpruskoolidevahelist koos­tööd.

Mõlemad maad peaksid koostöös toetama eesti ja soome kirjanduse tõlkimist naa­ber­maa keelde ning tõlkijate koolitust. Nii igapäevase suhtle­mise kui kultuurivahetuse seisu­kohalt on väga oluline ka kõrgetasemeliste sõnaraamatute olemasolu.

2003. aastal val­mis Soome riigi­keelte uurimiskeskuse (Kotimaisten kielten tutkimus­keskus) ja Eesti Keele Insti­tuudi koostöös Soome–eesti suur­sõnaraamat (milles on 90 000 märksõna). Eesti–soome suur­sõnaraamatu ette­valmistamine on mingil määral juba alanud, kuid töö käivitamiseks täies mahus puudub veel rahastus. Uus kõrgekvaliteetne sõna­raamat peaks olema kindlasti kõigile tasuta kätte­saadav elektroonilisel kujul interneti vahendusel. Ka väike­formaadiga sõna­raa­ma­tud vajaksid uuendamist. (Okk, Blomberg 2008: 43)

Seega on mõlemas ühisraportis keelesilla all silmas peetud nii soome kui ka eesti keele oskust siin- ja sealpool Soome lahte.Soome ja eesti keel on õiguslikult võrdsed: mõlemad on riigikeeled ja Euroopa Liidu ametlikud keeled. Kuid kõnelejaskonna arvult on soome keelel eesti keele ees edumaa. Siinses artiklis vaadeldakse eelkõige eestlastele soome keele õpetamist ja keeleoskust, soomlastele eesti keele õpetamine ja keeleoskus jääb siinse kirjutise fookusest välja.

Siinkirjutajadki mõistavad keelesilla all mõlema soome-ugri keele oskust nii Eestis kui ka Soomes. Kuid kas ka noorema põlvkonna esindajate arvates tähendab keelesilla arenda­mine sedasama? Kas võib juhtuda, et naaber­riikide esindajate suhtlemisel kasutatakse tule­vikus hoopis nüüdisaja lingua franca’t – inglise keelt, nagu on viimasel ajal üha enam tavaks? See variant ei pruugi ilmvõimatu olla, kuid kas see oleks enam Soome-Eesti keelesild?

Ehk on tulevikus keelesillaks reaal­ajas toimuv masin­­­tõlge (vt nt Fišel 2016) ühest sugu­la­s­keelest teise, st tekst või kõne tõlgitakse reaalajas soome keelest eesti keelde ja vastupidi? Võib-olla ongi soome-ugri keelte masintõlge tulevikus võimalik, kuid mitte veel lähiajal. Keelesild võib olla ka teatav kombinatsioon nendest võimalustest. Kirjutise eesmärk on selgitada, mida arvavad Soome-Eesti keelesillast praegused kooli­õpilased, kes õpivad soome keelt teise ehk B-võõrkeelena. Esmalt vaatleme lühidalt Eesti elanikkonna soome keele oskust.

 

2. Eestlaste soome keele oskusest rahvaloenduste põhjal

Andmeid Eesti elanikkonna soome keele oskuse kohta annavad eri aegadel korraldatud rahva­loenduste (1934, 2000, 2011) tulemused (vt Koreinik, ­Tender 2014; Tender 2010: 30).

 

Tabel 1.

Eesti elanike keeleoskus 1934., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel

Keel

1934

2000

2011

Oskajate arv

Osa­­kaal

Oskajate arv

Osa­kaal

Oskajate arv

Osa­kaal

Vene keel

197 015

17,5 %

578 004

42,2 %

545 537

42,1 %

Inglise keel

 21 793

 1,9 %

345 854

25,2 %

495 420

38,3 %

Soome keel

5729

 0,5 %

138 354

10,1 %

167 315

12,9 %

Saksa keel

112 938

 10,0 %

140 004

10,2 %

130 191

10,1 %

Prantsuse keel

 13 351

 1,2 %

9912

0,7 %

18 677

1,4 %

Läti keel

 16 753

1,5 %

3072

0,2 %

2922

0,2 %

Muu(d) keel(ed)

 13 164

1,2 %

26 658

1,3 %

58 017

4,5 %

Ei oska võõr­keeli

851 569

75,6 %

323 950

23,6 %

369 027

28,5 %

Teadmata või ei ole rakendatav

 

1384

 

0,1 %

 

194 1401

 

14,2 %

 

69 2032

 

5,4 %3

1 2000. aasta rahvaloendusel oli võõrkeeleoskuse küsimusele vastamine vabatahtlik, seetõttu jäi sellele küsimusele vastus saamata 194 140 inimeselt, neist 102 126 (ehk 52,6 %) olid alla 15-aastased lapsed. Tõenäoliselt ei soovitud paljude laste ja vanurite puhul märkida vastust „ei oska”, vaid jäeti küsimusele lihtsalt vastamata.

2 Sellest on keeleoskus teadmata 24 182 juhul ning ei saa rakendada 45 021 juhul (alla kolmeaastased).

3 Sellest teadmata 1,9 % ja ei saa rakendada 3,5 %.

 

Tabelis 1 sisalduvad andmed näitavad, et soome keele oskajate hulk Eestis on ajavahemikus 1934–2011 märgatavalt kasvanud. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oskas 1 370 052 elanikust soome keelt 138 354 (10,1 %). Eestlastest oskas soome keelt 132 254 inimest (14,2 %). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel leidus Eestis soome keele oskajaid esimest korda roh­kem kui saksa keele oskajaid. Saksa keele populaarsus on pärast Teist maailmasõda nii Eestis kui ka mujal Euroopas vähenenud. Turu-uuringute AS-i viimase (jaanuar/veebruar 2017) keelehoiakute uuringu järgi oli eesti keele oska­jaid 84 %, vene keele oskajaid 71 %, inglise keele oskajaid 53 %, soome keele oskajaid 16 %, saksa keele oskajaid 9 %, prantsuse keele oskajaid 3 %, hispaania ja rootsi keele oskajaid mõlemaid 2 %.

Keeleoskuse andmeid rahvaloenduse põhjal hinnates tuleb arvesse võtta, et tegemist on subjektiivse enesehinnanguga, mis võib varieeruda suurel määral nii inimeste lõikes kui ka sama inimese erinevate eluperioodide lõikes (vt Koreinik, Tender 2014: 85).

 

2.1. Eestlaste soome keele oskuse varieerumisest omavalitsustes

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oskas 1 294 455 Eesti elanikust soome keelt võõr­keelena 167 315 inimest ehk 12,9 %. Sellega oli soome keel vene ja inglise keele järel levikult kolmas võõr­keel. Soome keele oskus on keskmisest suurem eesti emakeelega inimeste seas ja Harju­maal. Nii oli Harju maakonna omavalitsustes soome keele oskuse osakaal kesk­mi­selt 18,75 % (valdades 24,1 %), varieerudes Viimsi valla 30 %-st kuni Paldiski linna 6,8 %-ni. Tallinnas, kus eest­laste osakaal kogu elanikkonnas oli 55,3 %, leidus soome keele oskajaid 17,6 %. Narva linna vastav näitaja oli 0,8 % ja Ida-Virumaal tervikuna 2 %. Jõgeva maa­kon­­nas oli see 8,4 %, sh Jõgeva linnas 8,8 %, Pärnu maakonnas 12,2 % ja sh Pärnu linnas 13,9 %, Tartu maakonnas 9,4 % ja sh Tartu linnas 9,8 %, Viljandi maakonnas 9,7 % ja sh Viljandi linnas 11 %.

Eestlastest oskas soome keelt Harjumaal tervikuna 30,4 % ja Tallinnas 30,8 %. Harju­maal oli soome keele oskajate osakaal Tallinnast kõrgem vaid Viimsi ja Harku valla eestlaste seas (vastavalt 35 % ja 31,8 %). Teistes maakondades jäi eestlastest soome keele oskajate osa­kaal vahemikku 10–14 %, alla 10 % oli vaid Jõgeva (9 %), Viljandi (9,95 %), Võru (8,9 %), Põlva (7,5 %), Ida-Viru ja Valga maakonnas (mõlemas 7,45 %).

 

2.2. Eestlaste soome keele oskuse varieerumisest vanuserühmades

Vanuserühmade kaupa on soome keele oskus kõige levinum keskealiste seas: vanuse­rühmas 30–49 aastat oskas soome keelt 23,4 % kogu elanikkonnast, järgnesid 14,8 %-ga vanu­se­rühm 50–64 aastat, 12,3 %-ga vanuserühm 15–29 aastat, 6,3 % 65-aastased ja vanemad ning viima­sena vanu­se­­­rühm 3–14 aastat osakaaluga 0,6 %. Veelgi ilmekam on soome keele oskajate osa­kaal vanuse­rühmade kaupa eestlaste seas: vanuserühmas 30–49 aastat oskas soome keelt 32 % kogu elanik­kon­nast, järgnesid 22,5 %-ga vanuserühm 50–64 aastat, 15,4 %-ga vanuserühm 15–29 aastat, 8,1 % 65-aastased ja vanemad ning viimasena vanuserühm 3–14 aastat osakaaluga 0,7 %.

Kui vaadelda kogu rahvastikku 5-aastaste vanusekohortidena, ilmneb, et kõige suurem soome keele oskajate osakaal (24,7 %) on vanuserühmas 40–44 aastat, ehk nende seas, kelle sünni­aasta jääb vahemikku 1967–1971. Neile jääb ülinapilt alla (24,6 %) vanuserühm 35–39 aastat, ehk nende seas, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1972–1976. 20 % piiri ületavad ka vanu­se­­rühmad 30–34 ja 45–49 aastat. Seega on soome keele oskuse kõige suurem osakaal nende seas, kelle lapse- ja noorukiiga jäi aastatesse 1970–1990. Nooremate seas hakkab soome keele oskajate arv kiiresti langema. Keeleoskuse selgitusena saab siin välja tuua kaks peamist tegurit: Soome televisiooni mõju lapse- või noorukieas vanuserühmas 35–44 aastat ning täisealisena Soomes töö­tamisega saadud soome keele oskus kõigis vanuserühmades alates 20. eluaastast.

 

Joonis 1. Soome keele oskus Eestis vanusrühmade (5-aastased kohordid) kaupa 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel.

 

Vaatleme siinses kirjutises Eesti üldharidus­koolis soome keelt teise võõrkeelena õppivate õpilaste suhtumist soome keelesse võrreldes teiste keeltega. Kirjutise peaeesmärgiks on selgi­tada, kas neil on Soome ja soome keelega erisuhe? Kas nad hindavad soome keelt mingil põhjusel teistest keeltest kõrgemalt? Kas nad soovivad Soomes tööd leida? Või peavad soome keele õppimist mõne teise keele õppimisest kergemaks? Ülle Õis on kaitsnud Tallinna Ülikoolis 2014. aastal magistritöö „6.–8. klassi õpilaste soome keele õppimise motivatsioon ja soome keele õppes kasutatavad enese motiveerimise strateegiad” (Õis 2014). Magistri­töös vaadeldakse mh õpilaste suhtumist soome keele õppimisse, kuid metodoloogia erinevuse tõttu ei ole selle tulemused otseselt võrreldavad käesoleva uurimuse tulemustega.

3. Soome keele õppest teise võõrkeelena Eestis

Eesti formaalharidussüsteemis on olnud traditsiooniks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt, üldhariduskoolides õpetatakse-õpitakse tihti kolmandat ja neljandatki võõrkeelt. Võõrkeeleõppe tulemusi mõjutab olulisel määral asjaolu, mitmenda keelena, millise õpi­sisu ja tundide arvuga võõrkeelt õpitakse (Tender 2010: 36, 39). Uuendatud põhikooli riiklik õppe­kava (PRÕK 2011) või­mal­dab õpetada ja õppida põhikoolis teise ehk B-võõrkeelena ükskõik millist võõr­keelt, arves­­tades kooli või­ma­­­lusi ja õpi­laste soove.(4) Varem selline või­ma­­lus puudus: esimese ja teise võõrkeelena sai õppida nelja võõrkeelt (inglise, saksa, prantsuse, vene keelt) ning üle­jäänud keeli, sh soome keelt, õpetati pea­mi­­selt kolmanda võõrkeelena(5) (96 % soome keele õppijaist), märksa vähem neljanda võõr­keelena (4 % soome keele õppijaist) (Tender 2010: 38).

Õiguslikku võimalust õppida põhi­koolis B-võõr­keelena üks­kõik millist võõr­keelt on kasutatud peamiselt soome keele õpe­ta­miseks. Positiivse arengu põhjused on soome keele õpeta­mise pikad traditsioonid C-võõr­kee­lena, tugev soome keele õpetajate võrgustik ning Soome Instituudi poolt pakutavad regu­laar­sed täienduskoolitused õpetajatele ja kultuuri­programmid õpilastele, samuti ühis­kon­na suurem huvi soome keele õppimise vastu. Nt paljud lapsevanemad käivad Soomes tööl ja peavad seetõttu oluliseks, et nende lapsed õpiksid juba põhikoolis soome keelt. 2011/2012. õppeaastal alus­tatigi soome keele õpe­ta­mist 6. klassist teise võõrkeelena Viljandi Maa­güm­naa­siumis (nüüd Viljandi Kesk­linna Kool), Jõgeva Ühis­gümnaa­siumis (nüüd Jõgeva Põhi­kool) ja Tartu Mart Reiniku Güm­naa­­siumis (nüüd Tartu Mart Reiniku Kool(6)). Neljanda koolina alus­tas 2012. aasta sügisel soome keele õpeta­mist B-võõr­keelena Pärnu Ülejõe Güm­naasium (nüüd Pärnu Ülejõe Põhikool). Seega ei ole teise võõrkeelena soome keelt õpetavaid koole ega soome keelt B-võõr­keelena õppivaid õpilasi just palju: soome keelt on teise võõrkeelena õppinud või õppimas u 200 õpi­la­st. 2016/2017. õppeaastal alustati soome keele B-võõrkeelena õpetamist kolmes Tallinna koolis: Tallinna Ühisgümnaasiumis, Tallinna Lille­küla Gümnaasiumis ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Kuna õpilaste küsitlus toimus kevadel 2016, siis on Tallinna koolide õpilased uuringuvalimist välja jäänud.

 

4. Küsimustik soome keele teise võõrkeelena õppijatele

Koostasime 2016. aasta aprillis (st 2015/2016. õppeaastal) 13 küsimusega ankeedi, mille edastasime maikuus e-kirja teel koos lühikese selgitusega nende üldhariduskoolide soome keele õpeta­ja­tele, kus soome keelt õpetatakse teise võõrkeelena.

Küsitluse viisid läbi õpetajad. Vastused, st täidetud paberankeedid saime postiga 18., 19. ja 26. mail ning 15. juunil 2016. aastal.

Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumisoome keele õpetaja Margit Alliksaare 63 soome keele õpilasest täitis ankeedi 60 õpilast. Ankeedi täitjate seas olid mh 5. klassi kõik 15 õpilast, kes 2016. a sügisel alles alus­tasid soome keele õppimist B-võõrkeelena; 6. klassi 9 soome keele õppijast vastasid kõik 9; 7. klassi 6 soome keele õppijast vastas 5 (üks puudus); 8. klassi 20 soome keele õppijast vastas 19 (üks puudus); 9. klassi 10 õpilastest vastas 9 (üks puudus); 10. klassi (s.o juba gümnaasiumiastme)(7) 3 soome keele õppi­jast täitsid ankeedi kõik õpilased.

Pärnu Ülejõe Põhikooliõpetaja Mare Soomere õpetas soome keelt 59 õpilasele, neist täitis ankeedi 52 õpilast.

Tartu Mart Reiniku Kooliõpetaja TiiuKruusi 15 soome keele õppijast täitis ankeedi 13 õpilast.

Viljandi Kesklinna Kooli õpetajate Kirsti Käiväräineni ja Maarika Roosimäe 79 soome keele õpilasest täitis ankeedi 63 õpilast. Kokku laekus meile 188 täidetud ankeeti, mis on 87 % kõigist soome keele teise võõrkeelena õppijatest. Ankeeti ei täitnud eri põhjustel 28 õpilast, seega olnuks maksimaalne vastajate arv 216.

Analüüsisime vastuseid kombineeritud uurimismeetoditega. Kuna osa küsimustest eel­da­sid vastusena vastaja vaba teksti, siis uurisime neid kvalitatiivselt, ning küsi­musi, mille vastuseks oli matemaatiline suurus, analüüsisime kvantitatiivselt kirjeldava statistikaga. All­järg­nevalt esitame tulemused küsimuste kaupa.

4.1. Küsimused 1 ja 2. Vastajate geograafiline jaotus, vanus ja sugu.

188 vastanust 60 oli Jõgevalt, 13 Tartust, 52 Pärnust ja 63 Viljandist. Vanuseliselt leidus kõige rohkem 15-aastaseid – 44, 13-aastaseid oli 38, 14-aastaseid 36, 12-aastaseid 29 ja 16-aastaseid 27. 11-aastaseid oli 13. Vastajate vanuseline jaotus on näha joonisel 1. Vastajatest olid 100 tüdrukud (53 %) ja 88 poisid (47 %).

 

Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus.

 

4.2. Küsimus 3. Milline on Sinu kodune keel / kodukeeled, millega Sa oma vanematega suhtled?

178 õpilase (94,7 %) kodukeel oli ainult eesti keel. Viie õpilase kodusteks keelteks olid eesti ja vene keel, kahel õpilasel eesti ja soome, ühel õpilasel vene keel, ühel õpilasel inglise keel ning üks õpilane nimetas oma kodukeelteks vene, eesti ja soome keelt. Seega oli neid, kelle kodukeel ei olnud eesti keel, vaid kaks õpilast (1 %), ja kaheksa õpilast (4,3 %) kasutas lisaks eesti keelele kodus ka mõnda muud keelt. Kolm õpilast nimetasid ühe koduse keelena ka soome keelt.

4.3. Küsimus 4. Kas Sul on soomlasest sõpru või tuttavaid?

Sellele küsimusele vastas jaatavalt 116 (61,7 %) ja eitavalt 72 õpilast. Paljud lisasid jaatavale vastu­sele ka täpsustuse, nt kirjasõber, isa (töötab), vend, vanaema, vanaisa, tuttav, mõlemaid jne. Neid, kes täpsustasid, et soomlasest sõbra või tuttava all peavad nad silmas mõnda sugulast, oli kümme. Need jätame arvestusest välja, kuna meid huvitab ennekõike see, kas neil on sõpru või tuttavaid väljaspool pereringi. Keskmisest veidi rohkem oli soomlastest sõpru või tuttavaid poistel ning Viljandi ja Pärnu õpilastel.

 

Tabel 2.

Õpilaste hulk (arv) ja osakaal, kellel on soomlastest sõpru ja tuttavaid

Linn

Ei

Jah

Osakaal

Sugulasi

Ilma sugulasi arvestamata

Osakaal

Jõgeva

26

34

56,7 %

4

30

50 %

Tartu

  5

  8

61,5 %

1

  7

53,8 %

Viljandi

22

41

65,1 %

3

38

60,3 %

Pärnu

19

33

63,5 %

2

31

59,6 %

 

Soomlastest sõprade või tuttavate omamine ei olnud soome keele õppimise seisukohalt oluline: ilma sugulasi arvestamata oli soomlastest sõpru või tuttavaid 56 %-l vastajatest, kõiku­des linnade arvestuses 50–60 % vahel.

4.4. Küsimus 5. Milline on Sinu esimene koolis õpitav võõrkeel ehk A-võõrkeel?

Koolis õpitav esimene ehk A-võõrkeel oli pea kõigil vastanutel inglise keel, vaid üks märkis soome keele (arvatavasti oli ta kooliteed alustanud Soomes, sest Eesti koolides soome keelt esimese võõrkeelena ei õpetata). Ühe vastaja esimene võõrkeel oli hispaania keel (inglise keel oli ta emakeel) – ilmselt oli ta oma kooliteed alustanud väljaspool Eestit.

4.5. Küsimus 6. Palun kirjuta üles Sinu arvates kõige tähtsam(ad) keel(ed) (kuni 6 keelt).

Vastuses esinesid järgmised keeled: inglise – 180 korda, vene – 143, soome – 132, eesti – 107, saksa – 73, prantsuse – 41, hispaania – 27, rootsi – 20, hiina – 17, jaapani – 6, läti – 5, ladina – 3, türgi – 2; üks kord mainiti mandariini, aafrika ja india keelt (kaks viimast on geograafilised osutused, mitte keele­nimetused), vt joonist 3. 62 korral kirjutati esimesena eesti keel, neist kahel korral oli eesti keel ainuke tähtsam keel. Seega pidas 60 % neist, kes eesti keelt tähtsamate keelte seas nimetasid, seda enda jaoks kõige tähtsamaks keeleks. 103 vastajat nimetas esimesena inglise keelt, neist kuus nimetas ainult inglise keelt, kuid oli ka kaheksa vastanut, kes inglise keelt ei maininud. 17 vastajat nimetas esi­me­sena vene keelt ja kuus soome keelt. Eesti keele vähene mainimine tuleneb ilmselt sellest, et osa õpilasi pidas küsimusele vastates silmas ainult võõrkeeli ega nimetanud seetõttu eesti keelt. Siiski võib oletada, et osa õpilastest ei peagi oma emakeelt tähtsaks. Vastustest võib järeldada, et inglise keel on soome keele õppijate seas ülekaalukalt tähtsaimaks peetav keel. Sellele järgneb vene keel ja kolmandana soome keel.

 

Joonis 3. Tähtsamate keelte nimetamiskordade arv (sh eesti keel).

 

4.6. Küsimus 7. Miks Sa seda/neid tähtsaks pead?

Kuna küsimusele sai vastata vaba tekstiga, siis varieerusid vastused küllaltki suures ulatuses. Siiski on või­malik välja tuua mõned olulisemad põhjused (vt joonist 4). Kõige sagedamini põhjendati valikut prakti­lise vajadusega: neid keeli läheb vaja elus või siis kitsamalt – töös, reisil või näiteks arvuti­­mängus. Üle veerandi vastanutest põhjendas oma valikut sellega, et neid keeli räägitakse või kasutatakse palju, kas siis Eestis või mujal maailmas. 23 õpilast ehk 12 % vastanutest väitis, et nende nimetatud keeltega saab elus hakkama. 14 tõi põhjenduseks, et see on nende ema­keel, ja üks, et tegemist on riigikeelega. Neli vastajat tõi põhjuseks, et keel lihtsalt meeldib. Põhjusena nimetati näiteks „et ma ei näeks loll välja nendes riikides” või „tahan teiste maade inimestega rääkida”.

 

Joonis 4. Keel(t)e tähtsustamise olulisemad põhjendused.

 

4.7. Küsimus 8. Kui kaua oled koolis soome keelt õppinud?

153 vastanut oli õppinud soome keelt alates 6. klassist, lisaks 15 Jõgeva 5. klassi õpilast, kes olid valinud soome keele teiseks võõrkeeleks ja pidid seda õppima hakkama 6. klassis. 17 Viljandi ja üks Pärnu õpilane alustasid soome keele õpinguid 5. klassis ja üks Viljandi õpilane 4. klassis. Üks Jõgeva õpilane oli õppinud soome keelt alates 1. klassist.

4.8. Küsimus 9. Kas soome keel on kergem või raskem võrreldes mõne teise võõr­kee­le­ga? (Näiteks inglise, saksa, prantsuse, vene või mõne muu keelega?) Palun too mõni konk­­­­reetne näide, mille poolest on soome keel võrreldes teiste keeltega kergem või raskem.

Üldiselt peeti soome keelt teistest võõrkeeltest lihtsamaks. Sageli toodi võrdlusena (raskema keelena) välja vene keel, aga ka saksa, hiina ja prantsuse keel. Neist, kes soome keele raskust inglise keelega võrdlesid, leidsid 16, et soome keel on kergem, ja 28, et raskem kui inglise keel. 33 vastajat pidasid soome keelt vene keelest kergemaks. Lisaks mainis 11 õpilast, et soome keele tähestik on (vene keelest) kergem. Märkimisväärne ongi asjaolu, et õpilased nime­tasid keele õppimise kerguse või raskuse puhul tähestiku erinevust. Tõenäoliselt on see üks silmatorkav tunnus, mida keelt tundmata on võimalik kindlaks teha. Kaks õpilast leidis, et soome keel pole ei kergem ega raskem kui muud võõrkeeled.

Põhjusena, miks soome keel on raskem kui inglise keel, toodi sageli välja, et seal on palju käändeid ja pöördeid ehk siis grammatika raskust, pikki sõnu ja keerulist hääldust. Lihtsuse selgitusena toodi välja sarnasust eesti keelega ja seda, et „tähestik on sama”. Inglise ja soome keele võrdluses mainiti sedagi, et inglise keel võib küll raskem olla, aga seda on kergem omandada, sest inglise keelega puututakse igapäevaelus rohkem kokku kui soome keelega. Vene kodu­keelega laps pidas soome keelt kergeks, kuna see on eesti keelega sarnane. Soome keele puhul peeti probleemiks praktiseerimise võimaluste puudumist.

 

Joonis 5. Soome keele raskus võrreldes teiste võõrkeeltega.

 

4.9. Küsimus 10. Miks valisid teiseks õpitavaks võõrkeeleks soome keele?

Sellele küsimusele vastas ligi kolmandik õpilasi, et soome keel on võrrel­des teiste valiku­või­ma­lustega (peamiselt siis vene ja saksa keelega) kergem või lihtsam. 31 õpilast märkis, et soome keel on huvitav(am) kui vene või saksa keel, 29 tahavad Soome tööle ja elama minna. Kaheksa õpilast viitas valiku põhjusena mõne lähisugulase (ema, isa, õe, venna) soovi­tu­sele. Viis õpilast nimetas põhjusena seda, et soome keel on neile meeldiv, ja neli, et soome keel on põnev. Kolm õpilast vastas, et vene keelt nad juba oskavad ja seetõttu valisid soome keele (vastajate seas oli seitse õpilast, kelle üks kodukeeltest on vene keel). Kolm õpilast teatasid põhjusena, et vene keel neile ei meeldi. Üksikud vastasid, et saksa keelt ei saanud mingil põhjusel õppida (kuigi oleks tahtnud), soome keele õpetaja oli hea või et õpilane tahtis olla teistest erinev. Üks õpilane vastas ka, et valis soome keele seetõttu, kuna juba oskas seda. Vastuste jaotust võib näha joonisel 6.

 

Joonis 6. Soome keele valiku põhjendused.

 

Ülle Õisi magistritöö aluseks olevas ankeedis on samuti küsimus soome keele õppimise põhjuste kohta. Õpilastel paluti valida 10-liikmelisest õpimotiivide loendist, mis jagatakse sisemisteks ja välimisteks moti­vatsiooni­faktoriteks. Valikvastuste seas puuduvad käesoleva uurimuse põhjal kõige olulisemad põhjused (kuigi õpilane võis ka lisada põhjuseid, mida paljud tegidki, tuues välja just Soomes käimise või töötamise). Vastuste põhjal tehakse meie arvates ekslik järeldus, et soome keele õppimisel on olulised valdavalt sisemiselt moti­vee­ri­vad faktorid (Õis 2014: 22, 25, 26).

4.10. Küsimus 11. Millised on Sinu varasemad kokkupuuted soome keelega (nt kas oled seda õppinud, Soomes käinud või elanud, kas on vanemad Soomes elanud)?

Sellele küsimusele vastas vaid 28 õpilast (15 %), et kokkupuuteid ei ole üldse või peaaegu üldse olnud. Ülejäänud vastajatel oli rohkem või vähem varasemaid kokkupuuteid. 15 õpilast (8 %) olid varem Soomes elanud, lisaks leidus neid, kes olid viibinud pikemat aega (kuu või paar) Soomes külas, enamasti Soomes elavate lähisugulaste juures. Paljud kirjutasid, et on Soomes (korduvalt) käinud. Leidus neidki, kes olid Eestis soomlastega kokku puutunud või mainisid Soome filmide nägemist. Ülevaate vastustest annab joonis 7.

 

Joonis 7. Varasemad kokkupuuted soome keelega.

 

4.11. Küsimus 12. Mida annab Sulle (praegu ja/või tulevikus) soome keele oskus?

Sellele küsimusele vastas 94 õpilast, et see annab võimaluse soomlastega suhelda. 68 vastajat rõhutas Soome elama või tööle mineku võimalust ning 27 arvas, et see hõlbustab töö leidmist või parema töökoha saamist, täpsustamata küll, millises riigis. Leidus üksikuid muidki variante, nt „mitte midagi”, „häid sõpru”, „ei tea”, „tulevikus näeb” jne.

Seega hindavad pooled vastanu­test soome keele oskuse peamiseks plussiks just suhtle­mise võimalust soomlastega nende emakeeles. Teine pool peab oluliseks parema töö­koha leidmise võimalust kas siis Eestis või Soomes. Piltliku ülevaate vastustest saab jooniselt 8.

 

Joonis 8. Soome keele oskuse eelised.

 

4.12. Küsimus 13. Mis keeles peaksid soomlane ja eestlane omavahel suhtlema? (Inglise, soome, eesti või mõnes muus keeles?)

Tõenäoliselt ei saanud kõik õpilased küsimusest aru. Võib sedagi väita, et küsimuse sõnastus võimaldas selgest vastusest kõrvale põigelda. Päris palju vastati stiilis „keeles, mida mõlemad oskavad”. Inglise keelt nimetas 116 (62 %), neist 51 kirjutas ainult inglise keelt, soome keelt 103 (55 %) ja eesti keelt 80 õpilast (43 %; vt tabelit 3). Vastati näiteks sedagi, et suhelda tuleks „soome, eesti ja inglise keele segus”.

 

Tabel 3.

Soomlase ja eestlase omavaheline suhtluskeel

Keel

Osakaal

Vastajate arv

Eesti keel

42,55 %

  80

Soome keel

54,79 %

103

Inglise keel

61,70 %

116

 

Vastustes nimetas 37 õpilast kolme erinevat keelt, 54 kaht keelt, 76 piirdus ühe keele nimeta­misega ning 21 vastajat ei nimetanud ühtegi konkreetset keelt (vt joonist 9).

Jõgeva 60 õpilasest nimetas vastuses soome keelt 30, Tartus vastavalt 13-st 7 õpilast, Pärnus 52-st 30 õpilast ja Viljandis 63-st 34 õpilast. Seega arvab kõigis linnades vähemalt poolkõigist soome keele kui teise võõrkeele õppijatest, et soomlane ja eestlane peaksid kasutama (või võik­sid kasutada) omavahel suheldes ka soome keelt, kuigi inglise keel on kõigis küsitletud koolides ka eestlaste ja soomlaste vahelises suhtluses esikohal.

 

Joonis 9. Keelte arv, mida mainiti igas üksikus vastuses küsimusele „Mis ­keeles peaksid soomlane ja eestlane omavahel suhtlema?”

 

5. Kokkuvõte

Soome keele oskajate arv on Eesti ühiskonnas kolmveerandsajandiga kasvanud: kui 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oskas soome keelt 0,5 % elanikkonnast (5729 inimest), siis 2011. aastal juba 12,9 % elanikkonnast (167 315 inimest). Soome keele (tõenäoliselt suulise) oskuse kasv on seotud Eesti elanike tihedate sidemetega, sh Soomes töötamisega. Soome keelt on õpitud peamiselt väljaspool formaalharidussüsteemi, kuid seda on saanud õppida koolis kolmanda (vähem neljanda) võõrkeelena ning alates 2011. aastast ka teise võõrkeelena. Soome keele teise võõrkeelena õpetamise kogemus oli 2015/2016. õppeaastal neljal koolil ning soome keelt oli B-võõr­keelena õppinud või õppis 216 õpilast.

Soome-Eesti keelesillana on traditsiooniliselt mõistetud mõlema sugulas­keele oskust siin- ja sealpool Soome lahte. Kirjutise eesmärk oli selgitada, millistel kaalut­lus­tel on õpilased valinud soome keele teiseks õpitavaks võõrkeeleks: kas seda peetakse mõne teise keele õppi­mi­sest kergemaks või raskemaks (viimasel juhul on tõenäoline, et kahe naaberriigi suhtluses eelis­ta­takse tulevikus üha sagedamini inglise keelt), kas soome keelt hinnatakse mingil põhjusel teistest keeltest kõrgemalt või on valiku põhjuseks soov leida soome keele oskuse abil tööd.

Kuigi ankeedile vastanud õpilaste arvates on inglise keel kõige olulisem ja peamine suhtlus­keel, peetakse olu­liseks teistegi võõrkeelte oskust, soomlastega suhtlemisel eelkõige soome keele oskust. Soome keele õppimise valikul pidas ligi kolmandik vastanutest lihtsus­ta­vaks asjaoluks selle sarnasust eesti keelega.

Mis keeles peaksid soomlane ja eestlane omavahel suhtlema? Päris palju vastati stiilis „keeles, mida mõlemad oskavad”. Inglise keelt nimetas 116 õpilast (62 %), neist 51 mainis ainult inglise keelt, soome keelt 103 (55 %) ja eesti keelt 80 õpilast (43 %). Vastati näiteks sedagi, et suhelda tuleks „soome, eesti ja inglise keele segus”. Vastustes nimetas 37 õpilast kolme eri­ne­vat keelt, 54 kaht keelt, 76 piirdus ühe keele nimeta­misega ning 21 vastajat ei nimetanud ühtegi konkreetset keelt. Vähemalt pool nelja linna soome keele kui teise võõrkeele õppijatest arvas, et soomlane ja eestlane peaksid omavahel suheldes soome keelt kasutama. Samas oli inglise keel kõigis küsitletud koolides eestlaste ja soomlaste vahelises suhtluses esikohal.

Küsimusele, mida annab praegu ja/või tulevikus soome keele oskus, vastas 50 % ehk 94 õpilast, et see annab võimaluse soomlastega suhelda. 68 vastajat (36 %) rõhutas Soome elama või tööle mineku võimalust ning 27 arvas, et see hõlbustab töö leidmist või parema töökoha saamist.

Soome keele teiseks õpitavaks võõrkeeleks valimise küsimusele vastas ligi kolmandik õpilasi, et soome keel on võrrel­des teiste valiku­võimalustega (peamiselt siis vene ja saksa kee­lega) kergem või lihtsam. 31 õpilast märkis, et soome keel on huvitav või huvitavam kui vene või saksa keel, 29 tahavad Soome tööle ja elama minna. Kaheksa õpilast viitas valiku põhjusena mõne lähisugulase (ema, isa, õe, venna) soovi­tu­sele. Viis õpilast nimetas põhjusena selle, et soome keel on neile meeldiv, ja neli, et soome keel on põnev. Kolm õpilast vastas, et vene keelt nad juba oskavad ja seetõttu valisid soome keele (vastajate seas oli seitse õpilast, kelle üks kodu­keeltest on vene keel).

Eesti mit­me­­­keel­suse traditsiooni säilimise ning keelesilla arendamise huvides on siinse kirjutise autorite arva­tes nii soome kui ka eesti keele õppi­mine ja õpetamine mõlemal pool Soome lahte jätku­valt vajalik ja aktuaalne. Samuti on aktuaalsed kahes nn ühis­raportis – Jaak Jõerüüdi ja Esko Ollila (2003) ning Gunnar Oki ja Jaakko Blombergi (2008) raportis – keelesilla eden­da­miseks pakutud meetmed. Näiteks Oki ja Blombergi ühisraport pidas oluliseks eesti ja soome suur­sõna­raamatu koostamist ning tasuta kätte­­saadavaks muutmist elektroonilisel kujul interneti vahendusel (Okk, Blomberg 2008: 43). See soovitus peaks kahe riigi keeleteadlaste ühistööna realiseeruma Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Soome keele õppimise võimalust Eesti haridussüsteemis tuleks laiendada ning õpilastele peaks pakkuma võimalust soome keele õpingutega gümnaasiumi­astmel jätkata.

 

Kirjutise aluseks on 29. X 2016 Võru „Kandles” Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli 20. läänemere­soome sügis­konverentsil peetud ettekanne „Soome-Eesti keelesilla rajamise võimalikkusest ja vajadustest” ning 8. IV 2017 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis 5. Mikael Agricola päeva konve­rentsil peetud ettekanne „Tõusku Soome sild!?”. Akadeemikud Jaan Undusk ja Tõnu-Andrus Tannberg juhatasid siinse kirjutise autorid mõne olulise publikatsioonini. Filosoofia­doktor Kadri Koreinik aitas täpsustada kooli­­õpilaste küsi­mus­­tikku. Soome Instituudi Eestis toonane keele­programmi juht Maarja Keba vahendas artikli autoritele Eesti üld­hariduskoolide soome keele õpetajate kontakte. Õpetajad Margit Alliksaar, Mare Soomere, TiiuKruus, Kirsti Käiväräinen ja Maarika Roosimägi palusid oma soome keele õpilastel küsimustele vastata ning edastasid kogutud vastused siinkirjutajatele. Suur tänu kõigile abilistele!

 



  1. Päts tegi selle kava 1918. aasta kevadel, koostades ülevaate „Võimaliku Soome ja Eesti riikide liidu (liitriigi) alused” (Zetterberg 2004a: 53; Päts 2001a [1919], 2001b [1919]; Hytönen 2016).
  2. Seda poeetilist kujundit on tõenäoliselt esmakordselt kasutanud Fr. R. Kreutzwald eeposes „Kalevi­poeg”, kus tammelaudadest ehitati sild üle Soome lahe: „Mis sest tammest tehtanessa? / Tüvist tehti tugev silda, / Painutati kena parve / Kahel aarul üle mere. / Üks viis saarelt Viru randa, / Teine aaru Soome randa, / Seep se kuulus Soomesilda” (Kreutzwald 1862, VI laul). Seda kõnekujundit kasutas mitmes oma luuletuses Lydia Koidula, nt 1881. aastal kirjutatud luuletsüklis „Soome sild”: „Rahu kõndis läbi laane / Õigusega paral kääl / Taara võlvis õnnekaane / Soome-Eesti pinna pääl / Silla otsad ühendatud / Kandes ühte isamaad / Tõe templiks pühendatud... / Nägu – millal tõeks saad?!” või siis: „Käsis kivi, kaenlus kannel, / Suguvennad, ühel vannel: / Tõusku Soome sild!! Üks meie sõna, üks meil meel, / üksainus meie mõte! // Õnn sulle, Soome silda!” jt (vt Zetterberg 2004b, 2017; Kiho 2014).
  3. Seda ei tohiks segi ajada Eestis tegutseva Soome Instituudi algatusel 2011. aasta juunikuus loodud soome keele ja kultuuri koostöö­võrgustikuga Keele­sild, mis tegutses aktiivselt aastatel 2011–2016, vt http://www.keelesild.ee/et/ (24. IV 2017).
  4. PRÕK (2011) §15 (31) ütleb, et eesti õppekeelega koolis või klassis õpitakse A-võõrkeelena inglise, prantsuse, saksa või vene keelt ning B-võõrkeelena inglise, prantsuse, saksa või vene keelt või muud võõrkeelt. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohus­tuslikku B-võõrkeelt.
  5. Huvitav näide pärineb Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist: seal õpetati 1990. aastatel 1. klassis soome keelt (tõenäoliselt fakultatiivainena, mitte A-võõrkeelena), 3. klassist alates inglise keelt (A-võõrkeelena) ning 6. klassist alates saksa või vene keelt (B-võõrkeelena).
  6. Soome keele õpetamisel on esinenud ka tagasilööke: probleemiks on olnud võimalus jätkata soome keele õppimist gümnaasiumiastmes. Peamiselt just seetõttu on soome keelt B-võõrkeelena pakkuvate koolide seast väljunud Tartu Mart Reiniku Kool.
  7. Gümnaasiumiastmes ei ole õppekava järgi tegemist enam esimese ehk A-võõrkeele ega teise ehk B-võõrkeelega, vaid õpetamine peaks toimuma keeletaseme rühmades, nt B1- ja B2-keeletaseme rühm.

Kirjandus

Eesti ja Soome suhete ajalugu. http://www.estemb.fi/est/eesti_ja_soome/suhete_ajalugu (1. III 2017).

Eesti ja Soome suhete tulevikuraport valminud. – Uudised 26.06.2008. Soome Suursaatkond Tallinnas. http://www.finland.ee/public/default.aspx?contentid=152698&nodeid=40599&contentlan=13&culture=et-EE (6. IV 2017).

F i š e l, Mark 2016. Milline on hea masintõlge? – Sirp 11. III. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/milline-on-hea-masintolge/ (20. IV 2017).

H y t ö n e n, Patrik 2016. Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918–1940. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Uusima aja osakond. http://hdl.handle.net/10062/54108

J õ e r ü ü t, Jaak, O l l i l a, Esko 2003. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Soovitused. Tallinn: Riigi Teataja Kirjastus. http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/437/Eesti_soome_%20ek.pdf (5. III 2017).

Keelehoiakute uuring. Küsitlus 15–74aastaste elanike seas. Jaanuar/veebruar 2017. Turu-uuringute AS. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf (31. VIII 2017).

K i h o, Toomas 2014. Soome silda paugatie. – Postimees 11. IX. http://arvamus.postimees.ee/2916879/toomas-kiho-soome-silda-paugatie (1. III 2017).

K o r e i n i k, Kadri, T e n d e r, Tõnu 2014. Eesti keeltest rahvaloendustel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 77–102.

O k k, Gunnar, B l o m b e r g, Jaakko 2008. Eesti ja Soome koostöö võimalused2008. Tallinn: Eesti Välisministeerium. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:39566 (5. III 2017).

PRÕK 2011 = Põhikooli riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 (30. IV 2017) ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” Lisa 2 (muudetud sõnastuses). https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/voorkeeled/ (30. IV 2017).

P ä t s, Konstantin 2001a [1919]. Soome-Eesti. – K. Päts, Eesti riik II. (Eesti mõttelugu 38.) Koost Toomas Karjahärm, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 54–56.

P ä t s, Konstantin 2001b [1919]. Suur-Soome. – K. Päts, Eesti riik II. (Eesti mõttelugu 38.) Koost Toomas Karjahärm, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 57–59.

P ä t s, Konstantin 2001 [1940]. Vana riigimehe õpetused uuele Euroopale. – K. Päts, Eesti riik II. (Eesti mõttelugu 38.) Koost Toomas Karjahärm, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 555–556.

Rahva ja eluruumide loendus 2011. Statistikaamet. Statistika andmebaas http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp (18. IX 2017).

Z e t t e r b e r g, Seppo 2004a. Ühe puu eri harud. Eesti ja Soome – eilsest tänasesse. (EVA raport.) Tlk Kulle Raig, Ruta Rannat. [Helsinki:] Taloustieto.

Z e t t e r b e r g, Seppo 2004b. Soome sild kui mitmetähenduslik sümbol. – Uudised 24.11.2004. Soome Suursaatkond Tallinnas. http://www.finland.ee/public/default.aspx?contentid=147796&nodeid=40600&contentlan=13&culture=et-EE (1. III 2017).

Z e t t e r b e r g, Seppo 2009. Eesti ajalugu. [Tallinn:] Tänapäev.

Z e t t e r b e r g, Seppo 2017. Mõte Soome ja Eesti kaksikriigist. – Postimees AK 8. IV, nr 422, lk 8–9. http://arvamus.postimees.ee/4069957/seppo-zetterberg-mote-soome-ja-eesti-kaksikriigist?_ga=1.197243567.1235895031.1486396404 (23. IV 2017).

T e n d e r, Tõnu 2010. Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal. (Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

T u g l a s, Friedebert 2001 [1917]. Soome sild (esialgne pealkiri: „Aja küsimused” II. Uus Postimees 8. XII 1917, nr 3). – F. Tuglas, Kogutud teosed, kd 9. Kriitika V. Kriitika VI. Järelsõnad August Eelmäe ja Maie Kalda, kommentaarid A. Eelmäe, Ülle Kurs ja M. Kalda. Toimetanud Ü. Kurs. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 66–71.

U n d u s k, Jaan 2014. Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus. – Iseseisvus­manifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Koost Tõnu Tannberg, Ago Pajur. Tartu: Rahvusarhiiv, lk 19–52.

Õ i s, Ülle 2014. 6.–8. klassi õpilaste soome keele õppimise motivatsioon ja soome keele õppes kasutatavad enese motiveerimise strateegiad. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut.